Tarneviivitused, kitsaskohad, suuremad ohutusvarud, kasvavad logistikakulud: kliimamuutused põhjustavad tulevikus rohkem tarneahela häireid ja negatiivseid mõjusid majandusele kui kunagi varem. See on Bochumis asuva tarkvaraettevõtte SCM-i ekspertide ennustusSetlogseoses Panama kanalis kehtivate laevade läbisõidupiirangutega.
Isegi kui olukord Kesk-Ameerikas Saksamaa majandusele märgatavat mõju ei avalda, soovitavad eksperdid poliitikutel ja ettevõtetel võtta tulevikuks ettevaatusabinõusid – näiteks toorme- ja kaubaveol madalvee ajal veeteedel.
Praegu on kahel pool Panama kanalit ummikus kümned kaubalaevad, kuna Kesk-Ameerika pikast põuast tingitud ootelaevade lukustusprotsesside jaoks puudub vesi. Seetõttu piiras vastutav asutus juuli lõpust septembri alguseni igapäevased transiidid 32 laevani.
Tavaliselt lubatakse iga päev veeteele minna 36 laeva. Laeva süvis on piiratud 13,41 meetriga. Selle tulemusena tekivad ummikud ja meedia teatel on ooteajad kuni kolm nädalat.
Ekspertide hinnangul kulub 80 km pikkuse kanali 12 lüüsist igaks laeva läbimiseks kokku 200 miljonit liitrit vett. Kuna aga Gatuni järve ümbruses, mis teiste järvede hulgas ka lüüsidele vett toidab, on sel aastal sadanud tavapärasest poole vähem, otsustas Panama kanali amet need meetmed kasutusele võtta.
Veeteel on USA majanduse varustamisel oluline roll. Seetõttu lõid mõned ettevõtted juba häirekella nii konteinerihindade kui ka teatud suhete veohindade tõusust hetketurul. Seda võib kinnitada ka Setlogi koostööpartner Shippeo. Kuna kõrghooaega pole ja võimsust on piisavalt, eeldavad Pariisis asuvad transpordijälgimise eksperdid, et paljud ettevõtted, kellel on veel tarneaega, saavad probleemist mööda. Nad muudavad transpordimarsruute ja -liike.
Setlogi juhatuse liige Ralf Duester võib seda kinnitada ka pärast USA klientide kaubavoogude hindamist Setlogi SCM-tarkvaras OSCA: umbes 20 protsenti mahust, mis pidi algselt idarannikul maha laadima, on ümber broneeritud läänerannikule – eelkõige selleks, et Long Beachi ja Los Angelese suuremad sadamad. Sealt transporditakse saadetised raudtee- või veoautoga või kui on paindlikkust, siis teistesse jaotusladudesse. Need on peamiselt tarbekaubad. Seevastu Saksamaa jaoks ei avalda Panama kanali ummikud ja selle tagajärjed Duesteri sõnul praktiliselt mingit mõju: "Saksamaa sadamate ekspordist ei ole isegi 2 protsenti suunatud Põhja- ja Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikule," ütleb ta.
Panama logistikakettide stressitesti võtab ta aga kui võimalust juhtida poliitikute ja ettevõtete tähelepanu sellele, et äärmuslikud ilmastikunähtused nagu põud või tormid hakkavad tulevikus tarneahelaid sagedamini ja ägedamalt häirima. "Kliimamuutus on logistikasse saabunud. Kliimauurijate prognoosid näitavad, et poliitikutel ja ettevõtetel on viimane aeg ettevaatusabinõud ette võtta," rõhutab Duester.
Duesteri sõnul peab Saksamaa siseveelaevanduses järjest enam valmistuma madalveeolukordadeks. Näiteks Rein peab olema poliitilise tähelepanu keskpunktis. Ainuüksi Duisburgis, Euroopa suurimas sisesadamas käideldi 2022. aastal ligikaudu 42 miljonit tonni kaupa. Sellega seoses meenutab Duester Reini jõgede keerulist olukorda 2018. ja 2022. aasta suvel. Tõsi küll, vaid 5 protsenti kaubast veetakse siseveelaev selles riigis. "Kuid Kieli Maailmamajanduse Instituudi analüüsid madala Reini veetaseme tagajärgede kohta on näidanud, et Saksamaa tööstustoodang langeb umbes 1 protsendi võrra, kui 30 päeva veepuudus on kuus. Mõne sektori, näiteks keemiatööstuse puhul, pargastega tarnimine on kriitiline, " ütleb ta.
Ta soovitab ettevõtetel ühelt poolt keskenduda tarneahelate digitaliseerimisele ja teiselt poolt korraldada transpordialternatiive nagu maasillad ehk kaupade ümberlaadimine laevalt raudteele või veoautole. Tema arvates tuleb kasutada ka uuenduslikke laevu. Selles kontekstis viitab ta laevale "Stolt Ludwigshafen", mille BASF ostis 2023. aasta mais ja mis suudab Reinist mööduda ka ülimadala vee korral.
Kuna majandus peaks kahtlemata jätkuvalt toetuma siseveelaevadele, peavad poliitikud Duesteri sõnul tööstuse nõudmised reaalsuseks muutma. Nad peavad kaaluma mitut teemat – ennekõike veetaseme prognooside parandamist ja praeguste sügavusandmete esitamist, hüdrotehniliste alternatiivide otsimist ning Kesk- ja Alam-Reini mahalaadimispunktide optimeerimist.
